Lasteaias toimib perioodil juuni-august töökorraldus, mis lähtub riigis ja Tallinna linnas kehtivatest piirangutest. Loe edasi

Kogu riigis kehtinud eriolukord ei läinud mööda ka lastest, kes taas lasteaeda naastes avaldasid oma arvamust. 5-6 aastaste lapsesuu koroonaviiruse teemal:

Miks lapsed pikalt koos vanematega kodus olid?

• Inimesi ei lastud tööle, sest üks viirus koroona on ja see võib nakatuda teistele inimestele.
• Koroona on inimese küljes, ta on inimese sees.
• Koroona tuli niimoodi, et hiinlased võtsid siukseid loomi kodusse, kes olid viirusega kokku puutunud. Näiteks nahkhiiri ja haigus hakkas inimese külge

Kuidas koroona levib?

• Koroona levib nii, et inimesed reisisid ja levitasid koroonat ja nad ise ei teadnud, et haiged on.
• Kui kaks inimest satuvad kokku siis nad jagavad omavahel koroona pisikut. Tekib palavik.
• Ei tohi teistega hästi kokku puutuda, siis võib koroona haigelt tervele külge hüpata.

Kuidas peab/pidid inimesed käituma, et haigus ei leviks?

• 2+2 reegel. See tähendab, et kui keegi peab sünnipäeva või tahab ööpubisse minna, siis on seal palju inimesi ja viirus levib.
• 2+2 reeglit peab täitma ja teine asi ka, et inimeste vahe peab olema 2 meetrit.
• Ei tohtinud külla minna.
• Kallistada ei tohi, ainult oma pere liikmeid võib kallistada.
• Maski peab kandma.
• Siis desinfitseerid kui poodi lähed või poest tuled.
• Pigem istu toas. Ja poes pead kandma kilekindaid. Käsi peab pesema korralikult seebiga.

Kuidas saab tead, kas inimesel on viirus või ei ole?

• Inimene läheb arsti juurde ülevaatusele. Ühel tädil avastati konoora. Arstid on täitsa hullud, ei taha testi teha. Ütlevad, et sa ei ole riskigrupis. Kuidas siis nii saab?
• Teadlased uurivad hästi palju suurendava klaasi abiga koroonat.
• Teadlased alles uurivad kust konoora alguse sai.
• Siis saab koroona läbi kui ravim välja tuleb.
• Ohus on vanad inised, haiged inised ja kopsuhaiged.

Mis nüüd muutunud on?

• Enne oli kriisiolukord see tähendab kodusolev olukord.
• Inimesed tervenevad.
• Kriisiolukord tähendab liikumispiiranguid. Nüüd on hädaolukord.
• Kriisi ajal olid väga ranged reeglid, aga hädaolukorra ajal ei ole nii ranged reeglid. Juba avatakse kinod, teatrid, ujulad.

Kukulinnu rühma õpetaja Ly Härm on valmis saanud raamatu “Eesti tähestiku lõbus luuleaabits”. Raamat sisaldab 23 eesti tähestiku tähte ja sinna juurde loodud luuletust. Värsiread on lihtsasti meeldejäävad ja vahvad ettelugemiseks. Iga tähe juurde on lisatud ka mõned keerukamad sõnad, mille tähendust koos täiskasvanuga uurida.

Raamatut saab tellida otse kirjastusest Novapinus.

Linnupesa lasteaed on avatud tööpäeviti 7.00 – 19.00. Töötame vabariigi eriolukorra tingimustes järgides Vabariigi valitsuse, Terviseameti ja Tallinna linna riskide ennetamise juhiseid. Lapsi on võimalik lasteaeda tuua lähtuvalt lastevanemate vajadustest ning arvestades eriolukorra juhiseid.

Hetkel on vajadusest lähtuvalt lasteaias avatud kaks rühma, kummaski majapooles üks rühm. Valmisolek on vajadusel veel kahe rühma avamiseks.  Rühmades on vastavalt kokkulepitud graafikule tööl sama majapoole õpetajad ja õpetaja abi. Lasteaia köök on suletud, toit tuuakse sisse.

Lapsevanemaid lasteaia siseruumidesse ei lubata. Lasteaia juurde jõudmisel palume helistada uksel olevale numbrile ning teile tuleb välisuksele vastu rühma töötaja. Lapse üleandmine toimub välisuksel, lapsi kraaditakse tamburis.

Kõik haigustunnustega (palavik, nohu, köha, nõrkus, halb enesetunne) lapsed saadame koju tagasi.​ Lapsevanem saab oma kohavajaduse/puudumise märkida ELIISI keskonnas. Palume seda teha vähemalt nädala kohta korraga.

Küsimuste korral, info saamiseks saate alati lasteaiaga ühendust võtta 6552700 või 6552809.

Oleme avatud kõigile lasteaia teenust vajavatele peredele. Püsime terved!

Tallinna Linnavalitsus otsustas vabastada pealinna munitsipaallasteaedades käivate laste vanemad lasteaia kohatasust alates 16.03.2020. Kohatasu vabastus kehtib määramata ajaks kuni uue määruse jõustumiseni.

Suhtlus lasteaia ja kodu vahel toimub läbi Eliisi. Palume kõikidel vanematel võtta ennast Eliisi kasutajaks või vajadusel taastada paroolid.

Soovitame seadetes siduda lasteaia teated ja sõnumid oma isikliku e-posti aadressiga.

Murede ja küsimuste korral palun pöörduge juhtkonna poole linnupesa@linnupesa.edu.ee.

Üheskoos saame hakkama, oleme mõistvad ja positiivsed.

Veebruaris enne sõbrapäeva toimus Pääsupoegade rühmas tore värvinädal. Värvid on toredad ja vahvad ning igal pool meie ümber – meie maailm on nii värviline.

Pääsupoegade rühmas käivad päris pisikesed sõimelapsed ning värvide meeles pidamine on mõnikord natuke keeruline ning mõned kipuvad vahest sassi minema. Otsustasime siis Pääsupoegade õpetajatega koos, et teeks ühe toreda värvinädala ning uurime ja vaatleme erinevaid värve ja kinnistame neid läbi toredate mängude ja tegevuste.

Värvideks valisime – esmaspäev- sinine, teisipäev- kollane, kolmapäev oli pildistamine ja seega
sai see päev mõnusalt vikekaarevärviline, neljapäev- roheline ja reede sõbrapäeva puhul uhkelt punane.

Lastel ja õpetajatel oli iga päev seljas vastavat värvi riided, vaatlesime pilte asjadest, mis seotud antud
värvidega, otsisime rühmast siniseid-kollaseid-rohelisi ja punaseid asju, värvisime ning mängisime mänguasjadega, mis seotud antud päeva värvidega. Maitsesime rohelist kurki, kollast banaani ja punast õuna. Sõbrapäeval meisterdasime punaseid südameid ja uhke küpsisetordi, mille kaunistasime punaste kaunistustega.

Tore ja vahva nädal oli ja ka värvid said palju rohkem selgeks.

Tegu on Linnupesa lasteaia kõige pisemate rühmaga, kus lapsed olid sügisel 1,5–2 aastat vanad. Algul oli kurvastamist palju – kes nuttis, et jäeti võõra tädiga, kes ei lubanud end üldsegi puutuda, piilus ainult kahtlustava näoga. Tasapisi aga toimus harjumine ja omaksvõtt.

Nüüd on päevakava täpselt paigas. Kui õpetaja abi toob söögipoti, siis tuleb ruttu minna käsi pesema (kas varrukad on siis tõesti vaja üles tõmmata?), põll ette (igaühel oma, proovigu keegi ainult võõrast põlle võtta) ja sööma. Hoolimata sellest, kas peale sööki on vaja suu ümbrus puhtaks pesta või mitte, pesema minnakse ikkagi. Natukene mängimist ja algabki meeleolukas hommikuring. Õpetaja peab kõrinad ka andma, sest nendega tuleb ju laulda, tõsta üles, peita ära, näidata, kus on varvas, põlv, käsi, pea jne. Hästi tore vaheldus on kunsti teha, värvi ja liimi satub küll igale poole, peaasi, et lõbus on! Kaks korda nädalas on meil muusikatund ja liikumine. Kui algul lapsed nutsid või lihtslt vaatasid, siis nüüd tehakse kõiki mänge ja harjutusi kaasa. Lauldakse, kõristatakse, lüüakse trummi, joostakse ja seistakse (kui muusikat pole). Liikumises saab veel pikast torust läbi ronida. Küll see on äge!

Nüüd jälle mängime ja siis õue. Kes paneb ise kõik riided selga (neid on väga vähe), kes võtab ise sandaalid ära (varbad tuleb esimesena sandaalist välja saada). Alates jaanuarist käime õues „nööriga“. Halb oli see, et kinnastega oli nöörist kinni hoidmine paha, kuid panime käed lihtsalt aasast läbi. Ainult iga lapse kinnitamine oli raske, sest see aeg, kui ühte panid kinni, põgenesid ülejäänud. Õnneks mitte väga kaugele!

Õuest tuppa tulek – ükskõik, mis kella ajal see toimub, lapsed teavad, et riided seljast, sandaalid jalga, kohe käsi pesema ja põll ette. Kui oleme varem tuppa tulnud, näiteks vihma tõttu, siis ei õnnestu lastele kuidagi seletada, et peseme käed ja siis mängime natukene. Kohe tekkis lapse peas küsimus, aga põll? Olgu, saime lõpuks söödud, pissitud, kuivad mähud, tuduriided, läheme voodisse – aga joogipudel (lutt, kaisukas)? Kui kõik on kätte antud, siis unemuusika mängima ja magama. Mõni uinub kohe, teisel sõltub magama panijast (ühega tehakse nalja, kuid teisega jäädakse magama). 

Õhtune aeg läheb väga ruttu. Voodist välja, pissile, mänguriided selga, pesema, sööma ja juba tullaksegi järele. Aga kui ei ole emme või issi peale sööki kohe ootamas, siis on jama. Ta on ju kogu aeg tulnud! Kokkuvõtteks võib öelda, et lapsed on imelised. Igaüks kindla iseloomuga ja täiesti erinev.

Sirtsude õpetajad Lii ja Monika

Eestimaa sünnipäeva tähistasime lasteaia saalis piduliku vastuvõtuga, kus osalesid koolieelikute rühmad. Heerold hüüdis välja kõikide vastuvõtule tulijate nimed, väikesed ja suured külalised kätlesid lasteaia direktori-, õppealajuhataja- ja majandusjuhatajaga ja soovisid: “Head vabariigi aastapäeva!”. Kuulasime direktori aastapäevakõnet ja tervitasime külalisi Kaitseliidust.

Kõik koos laulsime Eesti vabariigi hümni ja meie lasteaia laulu, sünnipäevakingituseks 102. aastasele Eestimaale esitasime laule Eestimaast.

Pärast pisikest kontserti vaatasime kinolinalt Eestimaa tähtsaid inimesi, kauneid paiku ning sõime maitsvaid suupisteid. 

Ametliku vastuvõtu ning hoogsate tantsupoognate lõppedes toimus lasteaia õuealal kaitseliitlaste juhtimisel pidulik paraad.

Kui direktor oli paraadi vastu võtnud,  püstitasid lapsed koos kaitseliitlastega suurt telki, proovisid pähe raskeid kiivreid, selga sõdurivesti ja telkmantlit. Nii poisid kui tüdrukud said uhkes militaarvarustuses maskeerimisvõrgu taustal tunda end kohe päris sõdurina. Liivakastis, turvalisel märja liivaga alal, proovisid lapsed tulerauaga paberit süüdata – sädemeid lendas nii tuleraualt kui uudishimulike laste silmadest.

Palju õnne, meie Eesti!

Muusikaõpetaja Anu

Pöialpoiste rühm on uues olukorras, kus peredega tuleb suhelda distantsilt. Jagame humoorikat seika sellest, kuidas õpetaja sünnipäeva puhul lapsele õnnitlusi edastas:

Ühel tüdrukul oli sünnipäev ja muidugi pikalt ettemõtlemata helistasin emale. Küsisin viisakalt kas laps on kodus ja telefon pandi kõlarile – laulsin oma laulu ära aga kostus ainult vaikus. Ema vaid naeris, et laps puges diivani alla peitu. Vot juhtub nii, liigne agarus on…

Nädal hiljem oli taas ühel lapsel sünnipäev. Seekord olin targem ja saatsin sõnumi ilusate õnnesoovidega. Seekord sain vastu südantsoojendava pisikese lamba. Emal oli hea meel, et lõpuks sai ka õpetajale pildi saata, kuna kodused koolilapsed saadavad igapäev õpetajale midagi.
Püsige kodus ja ootame teid lasteaeda tagasi!

Pöialpoiste õpetaja Raili