Linnupesa muusikapäev 2020

1. oktoobril tähistatakse kõikjal Eestis rahvusvahelist muusikapäeva. Ka Linnupesas oli see päev tõeliselt muusikat täis!

Muusikasaalis rippuvad linnumajakesed olid võluväel muutunud muusikamajadeks, igal linnumajal oli oma noodirida.

Saalis käisid kordamööda neli vanemat rühma kohtumas helilooja Riine Pajusaarega. Koos Riine ja muusikaõpetajate Anu ja Kaiuga arutati selle üle, kust muusika tuleb ning kes on helilooja. Iga rühm oli selgeks õppinud ka ühe Riine Pajusaare laulu, mida esitada. Väga tore oli kohtuda inimesega, kes on need laulud välja mõelnud!

Laululinnud ja Lepatriinud proovisid koos Riinega ise helilooja ametit – nimelt mõtlesid nad ühiselt välja ühe väikse laulu. Tegelikult oli nii, et lapsed mõtlesid sõnad ehk lühikese neljarealise luuletuse (see polnudki nii lihtne!), millele Riine kirjutas viisi. Lapsed said näha, kuidas lauluviisi noodilehele üles kirjutatakse ja siis selle järgi lauldakse.

Kui suuremad rühmad said heliloojaga kohtuda pikemalt, siis õueajal sai muusikalisest tervitusest osa kogu lasteaed. Paviljoni all astus üles muusikaõpetaja Anu õpilane Sissi, kes laulis kaks enda loodud laulu. Üheskoos Riine Pajusaarega esitasid nad ka Riine loomingust ühe lastelaulu. Kogu lasteaiapere kuulas esinemist lummatult.

Seekordne muusikapäev kostitas meid imeilusa sügisilmaga ja pani hinge helisema!

Spordinädal Linnupesa Lasteaias 2020

23.-30. septembri toimus juba kuuendat aastat üleeuroopaline spordinädal, mis kutsub kõiki inimesi üles end rohkem liigutama. Linnupesa lasteaed on sellest aktsioonist juba mitu aastat osa võtnud ning ka käesolev sügis pani meid jälle veidi rohkem sportima. Spordinädala raames toimus kogu lasteaiaperele õues spordipäev, kus lapsed said end proovile panna mitmetes mängulistes tegevustes – visata palli korvi, joosta võidu, hüpata kaugust ja täpsust. Liikumisrõõmu jätkus kogu hommikupoolikuks. Spordipäeva lõppedes said rühmad kingituseks Spordinädala meenena meile saadetud seljakotid, mida edaspidi näiteks matkama minnes kasutada saab.

Spordinädala üks oodatumaid sündmusi oli koolieelikute rattahommikud. Kaks vanemat rühma said turvalisuse huvides mõlemad rühmad oma hommiku. Kõigil lastel olid kaasas jalg- või tõukerattad ning peas kiivrid. Esialgu tuletasid lapsed liikumisõpetaja juhendamisel meelde liiklusreeglid, vaatasid veelkord üle olulised liiklusmärgid. Eraldi pöörati tähelepanu jalgratta kohustuslikele elementidele (helkurid, kell, tuled) ning kiivri olulisusele. Lapsed said näha katset munakiivriga ning veenduda, et kiiver tõesti kaitseb pead.

Siis oli aeg rattasõiduga algust teha. Tehti vigursõitu ümber torbikute ning põnevuse lisamiseks ka üks teatevõistlus. Siis said lapsed õuealal ümber maja ringe sõita nii palju, kui hing ihkas. Kuna rattasõit ei ole meie lasteaias igapäevane, siis pakkus see tõesti palju rõõmu. Kui rattaga isu täis sõidetud, said lapsed kosutuseks mahla ja šokolaadimedali, mille oli spordihommiku läbiviimiseks saatnud Kristiine linnaosa. Peale rattatreeringut kulus see turgutus tõesti ära!

Spordinädala raames tegime traditsiooniliselt koostööd ka teiste Kristiine piirkonna lasteaedadega. Eelmised neli aastat on ühel septembri pärastlõunal korraldatud sündmust nimega Tervislik Orienteerumise Retk Enda perega (ehk TORE), mille käigus avavad kõik neli maja enda õueala ka teiste lasteaedade peredele. Õuedesse on seatud üles põnevad tegevused. Käesoleval aastal ei tundunud turvaline seda ühele pärastlõunale koondada, sest siis oleks korraga liikvel palju inimesi. Seetõttu korraldasime koos Vindi ja Kristiine lasteaiaga TORE-da nädala, mis tähendas seda, et iga lasteaed seadis oma õuele üles kontaktivabad tegevused ning pered said vabalt valitud pärastlõunal turvaliselt distantsi hoides orienteeruda kas ühte või kõikidesse lasteaedadesse ja seal ülesandeid täita. Rõõmuga võime tõdeda, et oli peresid, kes teekonna ette võtsid. Aitäh kõigile osalejatele!

Spordinädal oli Linnupesas igati edukas, kõik planeeritud tegevused said toimuda õues värskes õhus.

Liikudes võidad alati!

Naerulindude rühma õppekäik Seppami tallu 25.09.2020

25. septembri hommikul sõitsid Naerulinnud bussiga Seppami tallu õppekäigule, et paremini tuttavaks saada talus elavate koduloomadega.

Talus said lapsed teada, et lammastel, kitsedel ja sigadel on jalgade otsas – sõrad; hobustel – kabjad; lindudel – küünised ja küülikutel – küüned, täpselt sellised nagu koertel ja kassidel käppade otsas. Hobusel on laka- ja sabajõhvid, ning kui hobusel on kõrvad pead liigi, siis on hobune kuri. Kärss on seal toidu otsimiseks ja kanad magavad õrrel. Lambad ja küülikud annavad villa, ning kitsed piima. Kanad ja pardid munevad mune, ning kukke on vaja selleks, et kanamuna viljastuks. Viljastatud kanamunast koorub pärast haudeaega tibu ja hanemunast pisike pardipoeg.

Õppekäigust valmis vahva slaidiesitlus talus elavatest koduloomadest, mida edaspidi rühmas teema meeldetuletamiseks vaadatakase.

Suured tänud Seppami talule, lastevanematele ja bussijuhile ning kõigile teistele, tänu kellele see tore reis meil teoks sai!

Naerulinnu rühma lapsed ja õpetajad

Taimetervise hommik 23.09.2020

Kolmapäeva, 23 septembri hommikupoole veetsid Laululinnu ja Lepatriinu rühma lapsed õuealal koos Põllumajandusameti toredate külalistega, saades teada, et ka taimedel on tervis ja mida saaks igaüks teha, et taimed püsiksid terved ja tugevad.

Nimelt on käimas (2020 aasta) rahvusvaheline taimetervise aasta ja selle käigus on Põllumajandusametil valminud õppematerjalid ja õppetegevus ka lasteaialastele.

Kohver uuriti põhjalikult läbi ning leiti palju sellist, mida kaugest riigist tagasi tulles ei tohi kaasa tuua.

Oma tegevust alustasid lapsed Havailt naasnud direktori reisikohvri läbivaatusega. Selgus, et kohvris on palju sellist kraami, mida võõralt maalt kaasa tuua ei tohi. Kõik said teada, et: taimedes võivad peituda kahjurid ja haigused ning reisilt ei tohi kaasa tuua taimi, nende seemneid, vilju ega õisi.

Uuriti ja vaadeldi töövahendeid ning putukaid.

Lapsed said Põllumajandusameti inspektori kombel taimi uurida, vaadeldi koos inspektorite poolt kinni püütud kahjurputukaid ja nende tegude tagajärgi puidu sees või vaadata piltidelt kahjustatud taimi. Lähemalt said lapsed näha putuka püüniseid ja inspektorite töövahendeid. Tuletati meelde kasulike putukate nimed ja vaadati nende pilte.

Lõpuks lahendasid lapsed ülesande või panid kokku temaatilise puzzle.

Kaitstes taimi, säilitame elu!

Direktor Karin

Võimlemispidu “Nelikväe maagia” (18.-19.09.20)

Iga aasta suve alguses toimub Pirita Velodroomil Tallinna Võimlemispidu, millest meie lasteaed aktiivselt osa võtab. Sellel aastal kandis pidu pealkirja “Nelikväe maagia”

Keeruliste olude tõttu jäi pidu suve alguses pidamata, kuid päris ära see siiski ei jäänud – möödunud nädalavahetuse veetsime väikese grupi lastega treeninglaagris Pirita velodroomil. Kõik harjutasid ja tantsisid oma kavasid ning pühapäeval filmiti etteasted üles. Lõpptulemisena pannakse filmitud materjalist kokku võimlemispidu, mis saab olema kättesaadav kõigile vaatamiseks.

Oma teekonda alustasime möödunud kevadel 8 Päikesekiire lapsega, kes aga sel sügisel kooli läksid ja kõigil ei olnud võimalus nüüd kaasa lüüa. Appi tulid veel kaks last praegusest Laululinnu rühmast. Kuna ka haigused kimbutasid, siis pühapäeval kandsime kava ette 6 vapra tüdrukuga.

Oli teistmoodi kogemus, aga kõik olime rõõmsad ja õnnelikud, tundsime liikumisest rõõmu ja lusti.

Liikumisjuht Ingrid

Tulest targem 11.09.2020

Päästjad koolitust läbi viimas

Iga aasta sügisel on Linnupesa koolieelikutel vahva kohtumine Lilleküla komando päästjatega. Koolitusprogramm “Tulest targem” on kutsutud ellu Pääseteameti poolt, et anda lastele läbi mänguliste ja praktiliste tegevuste teadmisi tuleohutusest. Projekti raames külastavad päästjad lasteaedu, räägivad tulekahju tekkepõhjustest, tulekahju korral käitumisest, suitsuandurist ning tutvustavad päästevarustust ja -tehnikat.

Päästetehnika pakkus lastele suurt huvi

Aitäh ja kohtumiseni järgmisel sügisel!

Lilleküla komando selle aasta esimene Tulest Targem koolitus Linnupesa lasteaias

Posted by Lilleküla Päästekomando on Reede, 11. September 2020

Õppeaasta algas tarkusepäevaga

31. augustil toimus koolieelsete rühmadele pidulik aktus, sest järgmine õppeaasta päris õige aktusega koolis pole ju enam mägede taga.

Lapsed olid vaevalt jõudnud tutvuda õpetajate esimeste aabitsatega, kui sisse jooksis Pipi ja nõudis 2×2! Peamiselt aga tahtis ta saada väga olulist vaheaega – jõuluvaheaega. Vanaldane koolipreili pidi taaskord hakkama laste abil Pipile selgitama koolis käimise põhitõdesid ja kooli korraldust. Lapsed teadsid juba väga hästi, millised tunnid koolis toimuvad ning ka jõuluvaheaeg on veel kaugel.

Pipi oma kohvri sisu laiali laotamas

Kuid ega Pipi ei olnud tulnud sellel päeval kooli tühjade kätega, oh ei! Ta laotas oma kohvri sisu põrandale laiali ja hakkas sealt kõiksugu asju välja kühveldama, nt taskulamp, luup, kork, haamer, üksik suss (teise oli ta tee peal muidugi ära kaotanud) ja Spunk. Pipil oli raskusi ka korraharjumustega – ei suutnud ta pudeliski paigal püsida, rääkimata siis sellest et ta jagaks teistega enda kaasa võetud õuna, mida matsutas hoopis ise süüa ning ise samal ajal rääkides.

Vanaldane koolipreili kontrollis igaks juhuks ka Pipi teadmisi, kuid P-tähte Pipi ei tundnud, S-täht oli hoopis Aafrika boamadu ja I-täht oli hoopiski post kärbse kakaga.

Kokkuvõtteks leidis koolipreili, et Pipi ei ole kooliks veel valmis ning tulgu ja proovigu järgmine aasta uuesti.


Lepatriinu rühma 6-7a lapsed arutasid ka rühmas selle üle, mille poolest erineb kool lasteaiast. Siin mõned laste tähelepanekud:

  • Lasteaias peab lõuna ajal magama, koolis ei ole unetundi.
  • Koolis käimine on kohustuslik. Lasteaias ei pea käima, aga võib.
  • Koolis oled pool päeva, aga lasteaias pead olema hommikust õhtuni.
  • Lasteaias saab mängida, koolis peab õppima.
  • Koolis on palju erinevaid tunde nagu loodusõpetus ja keemia. Lasteaias on vähem tunde.
  • Lasteaias saab õues olla. Mõnes koolis ei lubata vahetunni ajal õue.
  • Lasteaias ei saa olla telefonis, aga koolis saab olla vahetunni ajal telefonis.
  • Koolis on lastel neli vaheaega, lasteaias ainult suvepuhkus.
  • Koolis peab laps palju kauem aega keskenduma. See on see, et peab rohkem süvenema.
  • Koolis kui õpetaja pahandab saadetakse laps ukse taha seniks kui ema ja isa kooli tulevad. Lasteaias õpetaja riidleb.

Valmis lasteaeda tutvustav videoklipp

Selleaastane eriline kevad andis lasteaiale tõuke oma maja veidi teistsuguses vormis tutvustada. Kuna kohapeale alati ei saa või ei jõua tulla, siis nüüdsest on lahendus olemas – Linnupesast saab põgusa ülevaate allolevast videoklipist.

Töökorraldus lasteaias juuni-august 2020

Lasteaias toimib perioodil juuni-august töökorraldus, mis lähtub riigis ja Tallinna linnas kehtivatest piirangutest. Loe edasi

Lapsesuu :)

Kogu riigis kehtinud eriolukord ei läinud mööda ka lastest, kes taas lasteaeda naastes avaldasid oma arvamust. 5-6 aastaste lapsesuu koroonaviiruse teemal:

Miks lapsed pikalt koos vanematega kodus olid?

  • Inimesi ei lastud tööle, sest üks viirus koroona on ja see võib nakatuda teistele inimestele.
  • Koroona on inimese küljes, ta on inimese sees.
  • Koroona tuli niimoodi, et hiinlased võtsid siukseid loomi kodusse, kes olid viirusega kokku puutunud. Näiteks nahkhiiri ja haigus hakkas inimese külge

Kuidas koroona levib?

  • Koroona levib nii, et inimesed reisisid ja levitasid koroonat ja nad ise ei teadnud, et haiged on.
  • Kui kaks inimest satuvad kokku siis nad jagavad omavahel koroona pisikut. Tekib palavik.
  • Ei tohi teistega hästi kokku puutuda, siis võib koroona haigelt tervele külge hüpata.

Kuidas peab/pidid inimesed käituma, et haigus ei leviks?

  • 2+2 reegel. See tähendab, et kui keegi peab sünnipäeva või tahab ööpubisse minna, siis on seal palju inimesi ja viirus levib.
  • 2+2 reeglit peab täitma ja teine asi ka, et inimeste vahe peab olema 2 meetrit.
  • Ei tohtinud külla minna.
  • Kallistada ei tohi, ainult oma pere liikmeid võib kallistada.
  • Maski peab kandma.
  • Siis desinfitseerid kui poodi lähed või poest tuled.
  • Pigem istu toas. Ja poes pead kandma kilekindaid. Käsi peab pesema korralikult seebiga.

Kuidas saab tead, kas inimesel on viirus või ei ole?

  • Inimene läheb arsti juurde ülevaatusele. Ühel tädil avastati konoora. Arstid on täitsa hullud, ei taha testi teha. Ütlevad, et sa ei ole riskigrupis. Kuidas siis nii saab?
  • Teadlased uurivad hästi palju suurendava klaasi abiga koroonat.
  • Teadlased alles uurivad kust konoora alguse sai.
  • Siis saab koroona läbi kui ravim välja tuleb.
  • Ohus on vanad inised, haiged inised ja kopsuhaiged.

Mis nüüd muutunud on?

  • Enne oli kriisiolukord see tähendab kodusolev olukord.
  • Inimesed tervenevad.
  • Kriisiolukord tähendab liikumispiiranguid. Nüüd on hädaolukord.
  • Kriisi ajal olid väga ranged reeglid, aga hädaolukorra ajal ei ole nii ranged reeglid. Juba avatakse kinod, teatrid, ujulad.