Killukesi õppeaastast: Sirtsude rühma argipäev

Tegu on Linnupesa lasteaia kõige pisemate rühmaga, kus lapsed olid sügisel 1,5–2 aastat vanad. Algul oli kurvastamist palju – kes nuttis, et jäeti võõra tädiga, kes ei lubanud end üldsegi puutuda, piilus ainult kahtlustava näoga. Tasapisi aga toimus harjumine ja omaksvõtt.

Muusikatunnis

Nüüd on päevakava täpselt paigas. Kui õpetaja abi toob söögipoti, siis tuleb ruttu minna käsi pesema (kas varrukad on siis tõesti vaja üles tõmmata?), põll ette (igaühel oma, proovigu keegi ainult võõrast põlle võtta) ja sööma. Hoolimata sellest, kas peale sööki on vaja suu ümbrus puhtaks pesta või mitte, pesema minnakse ikkagi. Natukene mängimist ja algabki meeleolukas hommikuring. Õpetaja peab kõrinad ka andma, sest nendega tuleb ju laulda, tõsta üles, peita ära, näidata, kus on varvas, põlv, käsi, pea jne. Hästi tore vaheldus on kunsti teha, värvi ja liimi satub küll igale poole, peaasi, et lõbus on! Kaks korda nädalas on meil muusikatund ja liikumine. Kui algul lapsed nutsid või lihtslt vaatasid, siis nüüd tehakse kõiki mänge ja harjutusi kaasa. Lauldakse, kõristatakse, lüüakse trummi, joostakse ja seistakse (kui muusikat pole). Liikumises saab veel pikast torust läbi ronida. Küll see on äge!

Nüüd jälle mängime ja siis õue. Kes paneb ise kõik riided selga (neid on väga vähe), kes võtab ise sandaalid ära (varbad tuleb esimesena sandaalist välja saada). Alates jaanuarist käime õues „nööriga“. Halb oli see, et kinnastega oli nöörist kinni hoidmine paha, kuid panime käed lihtsalt aasast läbi. Ainult iga lapse kinnitamine oli raske, sest see aeg, kui ühte panid kinni, põgenesid ülejäänud. Õnneks mitte väga kaugele!

Nööriga jalutamist harjutamas

Õuest tuppa tulek – ükskõik, mis kella ajal see toimub, lapsed teavad, et riided seljast, sandaalid jalga, kohe käsi pesema ja põll ette. Kui oleme varem tuppa tulnud, näiteks vihma tõttu, siis ei õnnestu lastele kuidagi seletada, et peseme käed ja siis mängime natukene. Kohe tekkis lapse peas küsimus, aga põll? Olgu, saime lõpuks söödud, pissitud, kuivad mähud, tuduriided, läheme voodisse – aga joogipudel (lutt, kaisukas)? Kui kõik on kätte antud, siis unemuusika mängima ja magama. Mõni uinub kohe, teisel sõltub magama panijast (ühega tehakse nalja, kuid teisega jäädakse magama). 

Õhtune aeg läheb väga ruttu. Voodist välja, pissile, mänguriided selga, pesema, sööma ja juba tullaksegi järele. Aga kui ei ole emme või issi peale sööki kohe ootamas, siis on jama. Ta on ju kogu aeg tulnud! Kokkuvõtteks võib öelda, et lapsed on imelised. Igaüks kindla iseloomuga ja täiesti erinev.

Sirtsude õpetajad Lii ja Monika

Killukesi õppeaastast: Eestimaa sünnipäev 25.02.2020

Saal on peoks valmis! Esiplaanil rahvusvahelise projekti raames meie juures olev Hispaania maskott, lõvi Paco.

Eestimaa sünnipäeva tähistasime lasteaia saalis piduliku vastuvõtuga, kus osalesid koolieelikute rühmad. Heerold hüüdis välja kõikide vastuvõtule tulijate nimed, väikesed ja suured külalised kätlesid lasteaia direktori-, õppealajuhataja- ja majandusjuhatajaga ja soovisid: “Head vabariigi aastapäeva!”. Kuulasime direktori aastapäevakõnet ja tervitasime külalisi Kaitseliidust.

Kõik koos laulsime Eesti vabariigi hümni ja meie lasteaia laulu, sünnipäevakingituseks 102. aastasele Eestimaale esitasime laule Eestimaast.

Suupisted olid kõigile toredaks üllatuseks

Pärast pisikest kontserti vaatasime kinolinalt Eestimaa tähtsaid inimesi, kauneid paiku ning sõime maitsvaid suupisteid. 

Ametliku vastuvõtu ning hoogsate tantsupoognate lõppedes toimus lasteaia õuealal kaitseliitlaste juhtimisel pidulik paraad.

Lapsed said juhendaja abiga telgi püsti!

Kui direktor oli paraadi vastu võtnud,  püstitasid lapsed koos kaitseliitlastega suurt telki, proovisid pähe raskeid kiivreid, selga sõdurivesti ja telkmantlit. Nii poisid kui tüdrukud said uhkes militaarvarustuses maskeerimisvõrgu taustal tunda end kohe päris sõdurina. Liivakastis, turvalisel märja liivaga alal, proovisid lapsed tulerauaga paberit süüdata – sädemeid lendas nii tuleraualt kui uudishimulike laste silmadest.

Palju õnne, meie Eesti!

Muusikaõpetaja Anu

Killukesi õppeaastast: Pöialpoiste esimesed kogemused kaugtööst

Pöialpoiste rühm on uues olukorras, kus peredega tuleb suhelda distantsilt. Jagame humoorikat seika sellest, kuidas õpetaja sünnipäeva puhul lapsele õnnitlusi edastas:

Ühel tüdrukul oli sünnipäev ja muidugi pikalt ettemõtlemata helistasin emale. Küsisin viisakalt kas laps on kodus ja telefon pandi kõlarile – laulsin oma laulu ära aga kostus ainult vaikus. Ema vaid naeris, et laps puges diivani alla peitu. Vot juhtub nii, liigne agarus on…

Nädal hiljem oli taas ühel lapsel sünnipäev. Seekord olin targem ja saatsin sõnumi ilusate õnnesoovidega. Seekord sain vastu südantsoojendava pisikese lamba. Emal oli hea meel, et lõpuks sai ka õpetajale pildi saata, kuna kodused koolilapsed saadavad igapäev õpetajale midagi.
Püsige kodus ja ootame teid lasteaeda tagasi!

Pöialpoiste õpetaja Raili

Killukesi õppeaastast: Kukulindude igakuine raamatupäev

Kukulindude rühmas toimub sellest aastast igakuine raamatupäev. Vastavalt nädala teemale võtavad sellel päeval lapsed kaasa raamatuid. Iga laps saab võimaluse oma raamatust rääkida ja seejärel koos sõpradega uurida. Päev on muidugi täis lugemist ja avastamisrõõmu ning rõõm on märgata laste suurenenud huvi raamatute vastu.

Kukulinnud raamatuid uurimas

Killukesi õppeaastast: Linnupoegade rõõm lumest

Lumerõõm oli kirjeldamatu!

Lumi,lumi,lumi! 26. veebruari hommikul ei uskunud keegi,ei väikesed ega suured Linnupojad, kui nägid sadamas lund. Selle aasta talv oli siiani lasknud taevaluukidest sadada ainult vihma. Kui alles eelmisel päeval toimus õuealal Eesti Vabariigi sünnipäeva üritus, kus külas olid kaitseliitlased ja kodutütred, kellega koos sai marsisammul marsitud, telki üles pandud ja proovitud lõkke tegemisega välitingimustes hakkama saada, siis päev hiljem …lumi, lumi, lumi!

Lumi vallutas meie kõigi meeled! Õnneks sadas mitu päeva järjest ja lastel olid käed-jalad tööd täis. Läks pallide veeretamiseks ja kindluse rajamiseks. Ja loomulikult erisuurustes lumememmede tegemiseks. Ka kelgud olid kohe platsis, et tagantjärele üks vastlaliug lasta. Valget lumevaipa oli maas ainult viis päeva.

Tekst: Linnupoegade õpetaja Elle, foto õpetaja Katrin

Killukesi õppeaastast: Mesilindude sõbrapäev

Peredega koostöös valminud ilusad kaardid tõid palju rõõmu

Veebruaris tähistas Mesilinnu rühm sõbrapäeva. Selle päeva puhuks palusime vanematel koos lastega valmistada sõbrale kaardi. Lapsevanemad olid loovad ning kaardid tulid välja väga toredad. Küpsetasime lastega muffineid ning tantsisime sõbrapäevatantse. Meie 2-3-aastased tundsid sellest päevast rõõmu ja põnevust!

Mesilinnu õpetaja Sirle

Killukesi õppeaastast: vastlapäev Linnupesas

Selleks aastaks talvetaat meile pehmet lumevaipa ei saatnud. Jäid ära planeeritud suusatunnid ja ka vastlapäeval kattis maad rohuvaip.

Vastlapäeva aga tähistasime ikkagi. Tegime seda rühmade kaupa liikumistegevuse ajal. Liugu lasime võimlemispingil mis oli asetatud kaldesse redeli peale. Väiksemaid lapsi õpetajad toetasid ja abistasid, suuremad toimetasid juba julgemalt. Viskasime täpsust märklauale. Suuremad lapsed proovisid tandemsuuskadel suusatada ja muidugi käis tralli juurde korralik lumesõda vatiinist lumepallidega.

Liikumisjuht Ingrid

Killukesi õppeaastast: Pesamunade armsad karud

Pesamunade rühma meeskond käis sügisel toredal koolitusel “Kiusamisest Vabaks sõimerühmadele” (0-3 aastased lapsed). Meie rühm on lasteaias esimene kes on hakanud kasutama programmi “Kiusamisest Vabaks sõimerühmadele”.

Karud tulid meie rühma korviga aknalauale ja neil oli kaasas ka tore kiri

Koolituselt saime kaasa kohvri, kus olid sees erinevad materjalid lastega tegelemiseks. Kohvris olid emotsioonide kaardid, tegevuskaardid erinevatest situatsioonidest, cd plaat, lauluvihik, massaaži õpetused ja loomulikult armsad lillad karud lastele ja üks suurem karu õpetajatele.

Oluline on juba varakult hakata mänguliselt rääkima lastele õigest ja valest käitumisest. Lillade karudega saab läbi mängida erinevaid situatsioone, mis lasteaias igapäevaselt tekivad. Väikestel lastel läheb aega lasteaiaga harjumiseks ja väga hästi aitavad neid toredad lillad karud, kes on nende sõbrad lasteaias ja kellele saab igal ajal teha kalli ning võtta lohutuseks kaissu. Meie rühma lapsed väga naudivad karudega tegutsemist ja ka vabal ajal võetakse neid tihti mängudesse.

Killukesi õppeaastast: Laululindude põnevust täis isadepäev

Ühel novembri õhtupoolikul kutsusid Laululinnud oma kallid isad rühma. Koos valmistati hamburgereid.

Laste jaoks olid katsed väga põnevad

Kui kõhud täis, algas väikene katseteshow. Iga isa oli ettevalmistanud toreda eksperimendi või teaduskatse, mida kõigile tutvustada. Osad katsed olid päris ohtlikud ja neid tuli jälgida eemalt, kuid mõnda said lapsed ise proovida ning katsete tulemused valmistasid rõõmu ka mitmel järgneval päeval. See oli üks tõeliselt tore õhtu!

Killukesi õppeaastast: Linnupoegade jänesevaatlus

Linnupesa lasteaia õuealal on üks ütlemata vahva püsielanik: jänes! Ühel päeval märksid Linnupojad ka jälgi lumel ning õnnestus loom fotodele jäädvustada. Meie lasteaial on suur hoov, kus jänes leiab omale päeval tavaliselt kohti, kus varjuda, kui lapsed on õues. Ometi oleme näinud igal aastaajal. Selline elurikkus teeb igal juhul suurt rõõmu!

Jänese majake

Käesoleval õppeaastal valmis jänesele mõeldes õue väike majake, kuhu oleme pannud kuiva heina. Kuigi sellisel soojal ja lumeta talvel jänes toiduotsinguil hätta ei jää, siis lumerohketel talvedel aitab lisatoidu olemasolu hoida teda turvaliselt õuealal, sest tal ei ole tarvis toiduotsingutel suunduda näiteks autoteele. Jänese majakülastuse kohta tõendeid (pabulaid) pole, kuid viimatised andmed kinnitavad, et musträstaste pesamaterjalina on jänku hein hetkel väga kuum, nad on hetkel seal igati töökalt toimetamas :)

Fotod jänesest: Linnupoegade õpetaja Katrin