Return to Õppe- ja kasvatustöö

Õuesõpe

Õuesõpe on üks paljudest võimalustest õpetamismeetodite mitmekesistamiseks ja lapse loomulikule õpikeskkonnale ning igapäevasele reaalsele elule lähemale viimiseks. Oluline on

õpetaja loov suhtumine õppekasvatustegevustesse ja oskus leida teatud teemade juures erinevaid võimalusi nii teadmiste omandamiseks kui ka kinnistamiseks.

Mis on õuesõpe?

Õuesõpe on õppimine ehedas keskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele

vahendamise teel. Õuesõpe on täiendus traditsioonilisele õpetamisviisile. See hõlmab õpikeskkondi ruumidest väljaspool, st õppimine toimub avatud õpiruumis. Avatud õpikeskkonnale on iseloomulik see, et õppimise koht toimib samaaegselt ka õppevahendina ning seal saadud elamused-kogemused juhivad teadmiste ja oskusteni. Avatud õpiruumis tõuseb esikohale laps ja tema aktiivne tegevus, jättes õpetajale suunava ja toetava rolli

Õuesõppimise juures on olulisemaiks see, et õuekeskkond võimaldab saada isiklikke kogemusi. Õuekeskkonnas läbiviidav tegevus toetab lapse aktiivset osalust õppeprotsessis,

võimaldades lapsel õppimisele läheneda loomuomaselt – koguda teadmisi oma keha ning keskkonna vahendatud tunnete ja muljete kaudu. Õues õppimisel on õppeprotsessi kaasatud lapse erinevad meeleorganid ja õppeprotsessis kogetu saab seetõttu mitmekülgsemalt omandatud. Õuesolek parandab nii laste kui õpetajate tervisliku seisundit, vähendab stressi ja

ülekaalulisust.

Õuesõppele on iseloomulikud viis tunnusjoont:

  • koht, mis aitab õppida;

  • õppimine erinevate meelte kaudu;

  • tegu ehk vahetu osalemine protsessis, samuti tegevuse käigus millegi valmistamine;

  • adumine ja modelleerimine ehk õpitu tagasi peegeldamine ja uute teadmiste sidumine

olemasolevate teadmistega;

  • iva leidmine ehk mida õpetada teistele.

Esmakordselt toimus Eestis õuesõppe päeva tähistamine 14. aprillil 2004. aastal. Nüüdseks on künnipäeva kui õuesõppe päeva tähistamisest saanud iga-aastane traditsioon.

Õuesõpe lähtub oma pedagoogikas põhimõttest „õppimine tegevuse kaudu“. See tähendab, et

indiviidi õpitulemuseni jõutakse läbi mõtestatud ja elamusliku tegevuse, millega peaks kaasnema ka sügavam arusaam õppimise vajalikkusest ja õpitava sisust. Lisaks kogemisele ja tegevusele võimaldab õuesõpe mitmekesiseid kokkupuuteid looduse, kultuuri ja ühiskonnaga. Seega on õuesõppe kesksete eesmärkide hulgas ka lastes hoolimise kujundamine meie loodus- ja kultuurikeskkonna vastu ja neis vastutustunde kasvatamine kõige elava eest.