Septembris lõppes Tallinna Linnupesa lasteaia ja Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise osakonna pikaajaline koostööprojekt “Aasia siku seire”. Koostöö Põllumajandus- ja Toiduametiga on toimunud juba alates 2020 aastast. Antud projekt algas 2022 märtsist. Lapsed olid osalised ja andsid oma panuse päris töösse – järelvalve töösse – taimetervise karantiinsete kahjurite seiresse. Seirasime aasia sikku, et see putukaliik Eesti loodusesse ei satuks. Lapsed said teada taimetervise spetsialisti tööst, tutvusid tema töövahenditega, erinevate putuka- ja puuliikidega. Said teada, milline näeb välja aasia sikk, milline on tema elutsükkel, kuidas ta kahjustab puid ja kuidas võib ta Eestisse jõuda ning  lõpuks putukapüünise ehitusega ja kuidas putukas püünisesse meelitatakse. Osaleti püünise ülespanekul Kase parki ja kogu suve jälgiti puid ja putukaid erinevates Eestimaa paikades. 5. septembril koguneti püünist maha võtma. Kogu projekt sai positiivse lõpu – aasia sikku Kase pargis EI ole ning aasia sikku pole senini leitud ka mujal Eestis.

Aasia siku seireprojekt leidis pikemat kajastamist ka 28. oktoobril ilmunud Õpetajate Lehes.

Loe täispikkuses artiklit.

#teemaaasta

Sellel õppeaastal on Päikesekiired valinud #teemaaasta raames fookusteemaks prügi.
12-15.09.22 nädalal oleme arutanud prügiteemadel, vaadanud üle prügi sorteerimise võimalused rühmas ja õppinud nippe Jänku-Jussilt, kuidas paremini prügi sorteerida.

Ühes hommikuringis pakkusid lapsed lahendusi, kuidas saaksime teha nii, et prügi vähem maas vedeleks. Ühehäälselt kiideti parimaks lahenduseks robot- prügikast, kes annab kommi, kui laps prügi  prügikasti paneb.

Maailmakoristuspäeva raames käisid Päikesekiired 13.09  oma lasteaia ja staadioni ümbrust koristamas. Poole tunnise jalutuskäiguga saime suure kotitäie prügi. #maailmakoristuspäev2022 #teemaaasta

17. septembril toimub järjekorras viies maailmakoristuspäev, mis toob ühtses tegevuses kokku pea 190 riiki, sealhulgas Eesti. Eestist alguse saanud ja siit koristuspäeval kureeritav talgupäev kutsub tänavu üles märkama väikeprügi metsades, randades ja veekogude ääres.

Päikesekiire õpetaja Eleriin

Esimesel septembril tähistame tarkusepäeva. Õppimise üks sümbol on alati olnud aabits ja septembri alguses saab lasteaia muusikasaalis uudistada erinevaid aabitsaid – nii vanu kui uusi.

Lõunal kogunesid lasteaia kõige suuremad lapsed – Piilupojad ja Pöialpoisid – tarkusepäeva tähistamiseks õue. Toimus aktus, mille käigus kuulati aabitsatest lugusid, aga põhiliselt ikka lauldi ja tantsiti üheskoos. Soovime kõikidele mõnusat uut õppeaastat!

Laululinnu rühma õpetaja Hele Reinsalu jagab Nupu blogis häid nippe, kuidas lasteaeda tulek sujuvalt kulgeks. Eriti kasulik lugemine neile vanematele, kelle laps alustab sõimerühmas.

Piilupoegade rühma lapsed käisid Põllumajandus- ja Toiduameti projekti “Aasia siku seire” raames kolmandal kohtumisel Ingaga Koplis Kase pargis. Seal vaatlesime lehtpuid kohe väga lähedalt. Uurisime oksi, lehti, pungi ja tüve. Õnneks meie vaadeldud puud olid hea tervise juures ja Aasia siku vabad. Tegime ka märkmeid vaatluslehele.

Päikesekiire rühmas on vabatahtlik Marianka, kes on pärist Hollandist. 27.04 on Hollandi kuninga sünnipäev ja kogu riigis peetakse pidu. Nii otsustasime meiegi seda päeva väärikalt tähistada. Kaunistasime rühma lipuvärvides õhupallide, oranzide lippude ja vanikutega, õpetajad kandsid oranze riideid ja kõik said lipuvärvides triibud põsele. Marianka õpetas meile erinevaid tantse hollandi lastelaulude saatel, lisaks saime trallida õhupallidega. Oli väga meeleolukas hommik!

Fijne Koningsdag!

Päikesekiire õpetaja Eleriin

Märts on teatrikuu – seda teavad nüüdseks kõik Naerulinnu rühma suured ja väikesed tegelased. Naerulinnud võtsid märtsikuus ette erinevate jutustuste põhjal dramatiseeringute loomise. Nii sai etendatud S. Maršaki “12 kuud”, valmid “Lõvi ja hiireke” ning “Jänes ja kilpkonn”.

Kõige edukamaks lavastuseks osutus “Mutionu pidu”. Lavastus sai loodud samanimelise laulu põhjal. Esmalt oli vaja tutvuda loo sisuga – selgitada välja toimumiskoht, tegelased ja tegevuskäik. Etendused toimusid iga päev teisipäevast reedeni. Lapsed said endale valida soovitud tegelase maski.

Kõige tähtsam roll oli peoperemehel mutil. Tema pidi kogu etenduse käiku juhatama – rääkima enda elupaigast ning põhjusest, miks ta sulelisi ja karvaseid kokku kutsub. Iga metsaelanik, kes mutionu peole tuli teadis ja kirjeldas sõnaliselt, kes ta on, milline ta välja näeb ja miks ta muti juurde tuli. Mutionu palus külalistel pidulauda istuda ning kui kõik kohale olid jõudnud sai piduroogade tutvustamine alguse. Kõik karvased ja sulelised said sõna enda kaasa toodud külakosti kirjeldamiseks. Kui pidusöök söödud, andis mutionu loa pidutsema hakata – käima läks laul “Mutionu pidu” ja kõik laulsid liigutusi tehes kaasa. Avaetenduseks oli õpetaja abi valmistanud päris pidusöögi, mida kõik tegelased etenduse käigus nautida said.

Rohelise kooli programmi raames on “Vesi” üks Linnupesa lasteaia käesoleva aasta põhiteema. Seega oli eriti tore tähistada rahvusvahelist veepäeva. Rühmades uuriti vett, tehti katsed, vaadati temaatilisi õppevideoid ning tehti kunstitegevusi. Igaüks omal kombel, just nii nagu lastele jõu- ja eakohane.

Viis kõige suuremat rühma said õues osa õppemängust “Väike vesiroosirada”, mis värskelt Rohelise Kooli programmi poolt välja töötati. Õppemängu eesmärgiks on teadvustada lastele vee tähtsust taimede ja loomade elukeskkonnana. Mängu käigus tutvusid lapsed vesiroosi ning tema naabritega, kes vesiroosi läheduses elutsevad (lilled, putukad, linnud, kalad). Lapsed pidid olema iseseisvad tegutsejad, sest täitsid oma mängulehe individuaalselt ja läbisid raja enda äranägemist mööda. Lisaväärtusena said lapsed liikuda värskes õhus ja harjutada lugemist ja arendada vaatlusoskust. Igas punktis oli abiks üks roheline konn, mis lisas vahvat mängulist elementi. Muide, kostüümid on taaskasutus paari aasta tagusest laste etendusest – kui tore juhus, et neid täpselt õige arv oli!

Igal talvel on Linnupesas traditsioon korraldada spordipäev. Selleaastane spordipäev jäi veel napilt kalendri järgi talveaega, sest leidis aset 17. märtsil. Seekord said lustlikul hommikul kokku rahvakultuur ja olümpiamängud.

Juba hommikul said lasteaeda tulevad pered ukseni minna natuke teistmoodi, sest üles oli seatud Krati rada – aeda sisse tuli pugeda läbi rõnga, edasi käia mööda tasakaalupinki ning sealt edasi ukseni hüpata rõngastes. See andis nii laste kui vanemate hommikule mõnusa stardi.

Hiljem kuulutati õues avatuks esimesed Eesti rahva ennemuistsed olümpiamängud. Peale soojendust alustati olümpiaaladega, mis olid inspireeritud rahvamängudest. Mõõtu sai võtta Vanapagana saapaheites, Kalevipoja köieveos, Suure Tõllu koti kandmises, Vanemuise laulumängudes ja Talupoja üle lõkke hüpetes.

Medali asemel sai iga laps sel korral auhinnaks ühe maitsva õuna, mis peale õues tegutsemist kiirelt kõhtu kadus.

Õunasüdamed leidsid tee kompostikasti, kus nad uue mullana tulevikus ringlusesse saavad minna.