Jäätmetekke vähendamise nädal
Keskkonnaministeerium kutsub haridusasutusi osalema üleeuroopalisel jäätmetekke vähendamise nädalal, et anda panus inimeste teadlikkuse tõstmisse jäätmetekke vähendamise ja vältimise ning kordus- ja taaskasutuse valdkonnas.
Käesoleval aastal on teemaks: „Korduskasuta – anna esemele uus elu“.
Jäätmetekke vähendamise nädal meie lasteaias 20.11 – 24.11.2017
Meie tegevused:
– Vähendame oluliselt koopiapaberi tarbimist
o teated e- posti teel
o kirjalehtede asemel leiame muid samalaadseid tegevusi või mänge, näiteks nutitegevused
o paljundame paberile, mida on juba kasutatud
– Muudes käelistes tegevustes kasutame vaid taaskasutatavat materjali
– Vähendame toidujäätmete teket
o tutvustame lastele „jäätmehunti“, selgitame seadme tööpõhimõtet ja kasutuse põhjuseid ning kasulikkust
o jälgime rühmade kaupa jäätmete kogust lõuna söögi ajal
o innustame endiselt lapsi omale tõstetud portsjoni ära sööma
o järgime endale seatud nn kolme ampsu reeglit.
Teeme selle nädalaga oma planeedile pai!
Head lapsevanemad!
Lööge teiegi kaasa ja jälgige koos lastega kodus tarbimist ja jäätmete teket. Tore võimalus saada vastused küsimustele, et kuhu õigupoolest panna katkiläinud arvutihiir, mida teha lapse katkise kaisukaruga või kuidas saada lahti vanaisa aegunud vererõhuravimitest on osalemine Tallinna Keskkonnaameti ja Energia avastuskeskuse perepäeval, mis toimub laupäeval, 25. novembril. Perepäeval uuritakse, kuidas jäätmeid sortida ja vanadele asjadele uut elu anda.
Anname oma panuse jäätmetekke vähendamisse!
Lasteaia 50.juubeli eel
Lasteaia 50.juubeli eel üllatas linnupesalisi oma külaskäiguga peaminister hr Jüri Ratas. Hr Jüri Ratas oli oodatud ka 10.novembril toimuvale aktusele, aga oma tiheda töögraafiku tõttu ei saa ta sellel osaleda. Seda meeldivam oli tema visiit ja õnnesoovid lasteaiale. Peaminister oli lasteaia elust huvitatud küsides, kas lasteaia personali on lihtne leida, kas rühmad on lastega täidetud ning millised suuremad investeeringud on lasteaial plaanis. Hr peaminister palus õnnesoovid edastada kogu lasteaiaperele!
Täname meelespidamise ja kingituste eest!
ROKOLA-klubi alustas
10.oktoobri lõuna ajal kogunesid koosolekute ruumi lapsed, et arutada Rohelise Kooli teemadel. Esindajad olid Pesamunade, Pääsupoegade, Mesilinnu, Piilupoegade ja Sirtsude rühmast. Üheskoos otsustati, et ollakse RoKoLa-klubi (Rohelise Kooli Laste klubi).
Kõigepealt mõeldi, mis see Roheline Kool üldse on. Lapsed leidsid, et see on koht, kus saab loodusest rohkem teada ja kus õpitakse loodust tundma. See võiks olla koht, kus on palju rohelist – lipp, maja värv, taimed. Roheline Kool on laste arvates vajalik, et teada, et taimi ja puid peab istutama, mitte raiuma neid maha.
Teise teemana arutasid lapsed selle üle, kuidas nemad saaksid enda ümber keskkonda hoida. Lapsed teadsid, et loodust saab hoida, kui prahti maha ei visata, puid jalaga ei lööda, oksi ei murta, lehti ei tirita puult alla, taimedele ja putukatele peale ei astuta, kilekotte maha ei visata, koduloomi ei hüljata, loomi ei tapeta. Üks poiss leidis, et muru on vaja sellepärast ka kasvatada, et poleks valus kukkuda.
Koosolekul arutasid lapsed ka Rohelise Kooli teemadel:
ELURIKKUS – seda mõistet avati erinevalt. Arvati, et see on siis, kui oled rikas, kui suitsukoni maha ei viska ja autoga ei sõida. Mitmed lapsed pakkusid aga seda, et elurikkus on see, kui taimi ja puid on palju. Ühe tüdruku arvates kohe nii palju, et need taimed kasvavad hunnikus.
KLIIMAMUUTUSED – seda seostavad lapsed ikka ilmaga, ilmad lähevad soojemaks või külmemaks. Samas arvati, et ka autod mõjuvad ja parem on käia jalgsi või ühistranspordiga. Lapsed arutasid, et neil on kodudes palju asju ja riideid, mida tegelikult ei peakski olema.
PRÜGI – sellel teemal oskasid lapsed kõige rohkem rääkida, nii taarast, taaskasutusest, prügimäest kui ringlusest.
MERI JA RANNIK – selle teema juures rääkisid lapsed üldse veest, joogiveest. Lapsed oskasid välja tuua, et merd ei tohi reostada – prügi vette visata. Veel vesteldi veelindude toitmise teemal. Lindude toitmise juures ütles üks tüdruk asjalikult, et lindude toitmisega ergutame neid toiduga ja nad ei viitsi siis ise toitu otsida, aga ei jõua lõunamaale ka lennata ja võivad siin hukkuda.
Koosoleku lõpus korrati veelkord teemad ja nende tähendused üle. Samuti võeti vastu esimesed otsused – meisterdada talveks õuealale lindudele toidulaudu juurde ning hoida lasteaia õueala.
Järgmisel korral soovisid lapsed klubis rääkida elurikkuses teemal.